Meie lood

Digikoristusnädala 4. päev 27. jaanuar Andrus Peetson


Mõtle läbi, kus asuvad su failid ja millised nendest vajavad kõige enam sorteerimist?

Alusta allalaadimiste kaustast ja töölauast.

Failid ritta 1-2-3: fotod, videod, dokumendid.

Võta ette failide sorteerimine – mõtle mitmes nutiseadmes asuvad kõik sinu fotod, videod, helifailid ning tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad eri kaustades,
on ebakvaliteetsed ja ei sisalda sinu jaoks informatsiooni või mälestusi, mida peaksid tuleviku jaoks säilitama? Proovi alles jäävaid faile süsteemselt kaustadesse jagada tegevuste või aastanumbrite järgi.

Leia üles kõige digiprügisem nurgake – kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Võta alustuseks sorteerimiseks ette Allalaadimiste (Downloads) kaust või Töölaud. Telefonides on tihti kõige mahukam osa sorteerimata udused ja korduvad fotod ja videod.

Valimatult kõigi failide säilitamine viib lõpuks selleni, et seadme mälu saab täis ja seade muutub aeglaseks ja turvaprogrammid peavad kauem vaeva nägema, et faile läbi kontrollida. Turvalisem oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei ava, hoida digiseadmest eraldatuna välismälul (näiteks kõvakettal). Telefon või arvuti võib puruneda või ära kaduda ning siis on fotod võib olla igaveseks läinud.

Kas teadsid?

Igaühel meil on keskkonnajalajälje kõrval ka digitaalne jalajälg. Digitaalse jalajälje hulka kuuluvad kõik meie tegevused internetis, nii arvutis, telefonis või hoopis nutiteleviisoris. Sisse- ja väljalogimised, postitused, kirjavahetus, aga ka ostud kaupluses ja suvaliste veebilehekülgede külastamine – nimekiri on lõputu. Kõik need andmed sisaldavad infot selle kohta, kus ja mida me teeme. Kui andmeid kogutakse ilma meie teadmata, siis on see passiivne jalajälg, aga kui me neid ise jagamiseks levitame, siis on see aktiivne digitaalne jalajälg. Aktiivse jalajälje suurust saame ise vähendada, passiivset enamasti mitte.

Mõtle läbi, kus asuvad su failid ja millised nendest vajavad kõige enam sorteerimist?

Alusta allalaadimiste kaustast ja töölauast.

Failid ritta 1-2-3: fotod, videod, dokumendid.

Võta ette failide sorteerimine – mõtle mitmes nutiseadmes asuvad kõik sinu fotod, videod, helifailid ning tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad eri kaustades,
on ebakvaliteetsed ja ei sisalda sinu jaoks informatsiooni või mälestusi, mida peaksid tuleviku jaoks säilitama? Proovi alles jäävaid faile süsteemselt kaustadesse jagada tegevuste või aastanumbrite järgi.

Leia üles kõige digiprügisem nurgake – kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Võta alustuseks sorteerimiseks ette Allalaadimiste (Downloads) kaust või Töölaud. Telefonides on tihti kõige mahukam osa sorteerimata udused ja korduvad fotod ja videod.

Valimatult kõigi failide säilitamine viib lõpuks selleni, et seadme mälu saab täis ja seade muutub aeglaseks ja turvaprogrammid peavad kauem vaeva nägema, et faile läbi kontrollida. Turvalisem oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei ava, hoida digiseadmest eraldatuna välismälul (näiteks kõvakettal). Telefon või arvuti võib puruneda või ära kaduda ning siis on fotod võib olla igaveseks läinud.

Kas teadsid?

Igaühel meil on keskkonnajalajälje kõrval ka digitaalne jalajälg. Digitaalse jalajälje hulka kuuluvad kõik meie tegevused internetis, nii arvutis, telefonis või hoopis nutiteleviisoris. Sisse- ja väljalogimised, postitused, kirjavahetus, aga ka ostud kaupluses ja suvaliste veebilehekülgede külastamine – nimekiri on lõputu. Kõik need andmed sisaldavad infot selle kohta, kus ja mida me teeme. Kui andmeid kogutakse ilma meie teadmata, siis on see passiivne jalajälg, aga kui me neid ise jagamiseks levitame, siis on see aktiivne digitaalne jalajälg. Aktiivse jalajälje suurust saame ise vähendada, passiivset enamasti mitte.