Uudised

Ameerika päeval Mektorys 15. november Andrus Peetson


3. novembril kogusid meie kooli 8. ja 9. klassi õpilased teadmisi Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory.

8. klassi õpilased tegutsesid kahes rühmas: üks virtuaalreaalsuse (VR) ja teine rühm 3D modelleerimine + 3D printimise, 9. klass idee ning teostuse – ettevõtlikkuse töötoas.

Õpilaste arvamusi:

  • Uku: Mina olin VR töötoas, kus mulle meeldis tõesti väga. Meile tutvustati VR-prillide ajalugu, mis valdkondades VR kasutatakse ja peale seda saime me mängida. Mis mulle töötoast meelde jäi, on see, et esimesed VR-laadsed prillid on pärit aastast 1836. VR-d kasutatavad näiteks arhitektid ja disainerid ning tulevased kirurgidki saavad selle abil õppida. Mängudest kõige rohkem meeldis mulle Half-Life Alyx. Mängu mõte on tappa zombisid ja ise ellu jääda. Kahjuks sain ma alles lõpupoole asjast sotti ning ei saanud eriti kaua mängida.
  • Rebecca: 8. klass jaotati kaheks grupiks, mis olid eelnevalt loosi teel välja selgitatud: üks grupp modelleerimise, teine VR-i töötuppa. Mina käisin VR-i töötoas. Meie grupi juhendajaks oli üks tark ja rahulik noormees, arhitekt Artur Staškevitš. Kõigepealt rääkis ta meile VR masinate ajaloost ning paljust muust sellega seonduvast, millest polnud varem kuulnudki. Kuna minu vanemal vennal on ka kodus VR, siis olin selle „masinaga“ töötamise ja mängimisega kokku puutunud. Tutvusime nelja erineva versiooniga VR-st ja erinevate töötamise keskkondadega. Olin tõesti vaimustuses virtuaalreaalsuse kasutusvõimalustest ja kasust meie ühiskonnale.
  • Karolin: Mina olin modelleerimises. Seal me disainisime endale võtmehoidjad ja need prinditi välja 3D printeriga. Seal õppisin selgeks keskkonna Tinkercad kasutamise ja seal disainimise. Meie õpetaja meeldis mulle väga. Ta oli ägeda iseloomuga ja oskas väga hästi seletada. Sain vastused kõikidele küsimustele.
  • Merit: Meid juhendas üks tore mees, kes rääkis palju lõbusaid lugusid ja õpetas meile, kuidas teha arvutis valmis mingi kujund, et hiljem saaks selle 3D printeriga valmis teha. Alguses tundus mulle selle grupi teema igavana, sest mind tehnoloogia väga ei huvita, kuid tegelikult oli päris huvitav, mida me seal tegime. Kui meie kujund oli arvutis valmis disainitud, (mina tegin võtmehoidja), viidi meid ruumi, kus oli palju 3D printereid ning pidime jätma oma mälupulgad sinna, et meie asjad saaks valmis „küpsetada“
  • Kelli: Meie ettevõtluse töötoas alustas õpetaja Katrin sellest, kuidas ettevõtlusega üldse alustada, miks inimesed seda teevad ja kuidas. Järgmisena anti meile ülesanne, et me peame seadma ennast ritta sünnikuude järgi ilma rääkimata. Sellega saime hästi hakkama, kuna kõik kasutasid erinevaid tehnikaid. Kirjutati telefoni ja kasutati sõrmi, et näidata, mis kuuga on tegemist. Järgmisena jagati meid tiimidesse, et saaksime ehitada kõrge torni. Mina olin tiimis Liisa-Marinelli, Ristoni ja Hendrikuga. Tiimi nimeks valisime Blondiinid. Tiimitöö sujus meil hästi, kuna kõikide mõtteid võeti kuulda ja püüti ära kasutada. Ülesanne oli teha piisavalt kõrge torn, mis suudaks hoida vahukommi, ilma et torn pikali kukuks. Meie torni ehitus sujus hästi seni, kuni torn ei suutnud enam taluda vahukommi raskust. Torni toestused murdusid kogu aeg ära, aga selle lahendamiseks sidusime torni paelaga laua külge. Tulemus oli ikkagi selline, et meie tiim võitis - torni kõrguseks sai 56 cm. Seal saime ka hea õpetuse, et isegi, kui üks ettevõtmine tundub alguses lihtne, siis seda see pole. Kuna vahukomm tundus kerge ja õhuline, peaks ju spagetid seda kergelt hoidma, aga nii see polnud. Sama on ka oma ettevõtte alustamisega.
  • Liisa-Marinelli: Osalesin ettevõtluse töötoas. Seal räägiti meile, kuidas me saaksime juba praegu ja edaspidi olla ettevõtlikud ning mis üldse on ettevõtlikkus. Näidati ka suuremaid Eesti startup-firmasid, näiteks: Bolt ja Kõu. Meie käest küsiti, et kui sa peaksid ostma uue arvuti, siis mis sa selle juures hindad. Enamik meist pidas oluliseks värvi, mälu, akut, suurust. Viimaks pidime ehitama torni, kus peal oli vahukomm. Selleks anti meile järgmised vahendid: spagetid, vahukomm, nöör ja teip. Saime hakkama, sest meeskonnatöö sujus hästi.
  • Kristo: Peale õppetööd töörühmades asusime lõunatama. Tänan siinkohal meie kooli söökla daame, kes meile maitsva söögipoolise valmistasid ja kaasa pakkisid. Nüüd oli aeg teha tutvust (äkki minu tulevase) ülikooliga. Jagasime endid kahte gruppi ja marssisime Virge ja Kädi sabas õue. Meid viidi ekskursioonile mööda tehnikaülikooli majasid. Käisime erinevates koridorides ja külastasime ka ülikooli muuseumi. Põnev oli näha ka üht sikisakilise katusega maja ja ühiselamuid.

Kuigi tuur kestis päris kaua, jõudsime tagasi loengule, kus tutvustati meile Ameerika Ühendriikide traditsioone ja olulisemaid tähtpäevi. Loengut viis läbi Julie, kes on pärit Montana osariigist ja kolinud Eestisse 2019. aastal. Pärast huvitavat tutvustust näidati suurtel ekraanidel videot, mis rääkis halloweeni ja tänupüha ajaloost, mis on Ameerika Ühendriikides tuntud nimega Thanksgiving. Ka seal „ei pääsenud“ me meeskonnatööst. Laudkonnad pidid kirjutama mõnelauselise õudusloo või nn tänulauseid ja need ka ette lugema. Kõik toimus muidugi sulaselges (ameerika) inglise keeles. Mina sain kõigest hästi aru.

Kokkuvõttes oli päev kõikide õpilaste (samuti õpetajate) jaoks põnev ja hariv. Arvati, et selliseid (tehnoloogia)alaseid õppepäevi võiks olla rohkem.

Täname Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskust (juhataja Eha Teder) ja kogu päeva korraldajat Virge Schmidti. Samuti on meie pehme pai ära teeninud Kädi Kallau ja õpetajad (õppejõud): Indrek Karo ja Priit Peterson (3D modelleerimine ja 3D printimine), Artur Staškevitš (sissejuhatus virtuaalreaalsusesse), Katrin Arvola (idee ja teostus - ettevõtluse töötuba)

Aitäh ka bussijuht Vahurile ja MK Reisidele.

Merike Mäemets
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

3. novembril kogusid meie kooli 8. ja 9. klassi õpilased teadmisi Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory.

8. klassi õpilased tegutsesid kahes rühmas: üks virtuaalreaalsuse (VR) ja teine rühm 3D modelleerimine + 3D printimise, 9. klass idee ning teostuse – ettevõtlikkuse töötoas.

Õpilaste arvamusi:

  • Uku: Mina olin VR töötoas, kus mulle meeldis tõesti väga. Meile tutvustati VR-prillide ajalugu, mis valdkondades VR kasutatakse ja peale seda saime me mängida. Mis mulle töötoast meelde jäi, on see, et esimesed VR-laadsed prillid on pärit aastast 1836. VR-d kasutatavad näiteks arhitektid ja disainerid ning tulevased kirurgidki saavad selle abil õppida. Mängudest kõige rohkem meeldis mulle Half-Life Alyx. Mängu mõte on tappa zombisid ja ise ellu jääda. Kahjuks sain ma alles lõpupoole asjast sotti ning ei saanud eriti kaua mängida.
  • Rebecca: 8. klass jaotati kaheks grupiks, mis olid eelnevalt loosi teel välja selgitatud: üks grupp modelleerimise, teine VR-i töötuppa. Mina käisin VR-i töötoas. Meie grupi juhendajaks oli üks tark ja rahulik noormees, arhitekt Artur Staškevitš. Kõigepealt rääkis ta meile VR masinate ajaloost ning paljust muust sellega seonduvast, millest polnud varem kuulnudki. Kuna minu vanemal vennal on ka kodus VR, siis olin selle „masinaga“ töötamise ja mängimisega kokku puutunud. Tutvusime nelja erineva versiooniga VR-st ja erinevate töötamise keskkondadega. Olin tõesti vaimustuses virtuaalreaalsuse kasutusvõimalustest ja kasust meie ühiskonnale.
  • Karolin: Mina olin modelleerimises. Seal me disainisime endale võtmehoidjad ja need prinditi välja 3D printeriga. Seal õppisin selgeks keskkonna Tinkercad kasutamise ja seal disainimise. Meie õpetaja meeldis mulle väga. Ta oli ägeda iseloomuga ja oskas väga hästi seletada. Sain vastused kõikidele küsimustele.
  • Merit: Meid juhendas üks tore mees, kes rääkis palju lõbusaid lugusid ja õpetas meile, kuidas teha arvutis valmis mingi kujund, et hiljem saaks selle 3D printeriga valmis teha. Alguses tundus mulle selle grupi teema igavana, sest mind tehnoloogia väga ei huvita, kuid tegelikult oli päris huvitav, mida me seal tegime. Kui meie kujund oli arvutis valmis disainitud, (mina tegin võtmehoidja), viidi meid ruumi, kus oli palju 3D printereid ning pidime jätma oma mälupulgad sinna, et meie asjad saaks valmis „küpsetada“
  • Kelli: Meie ettevõtluse töötoas alustas õpetaja Katrin sellest, kuidas ettevõtlusega üldse alustada, miks inimesed seda teevad ja kuidas. Järgmisena anti meile ülesanne, et me peame seadma ennast ritta sünnikuude järgi ilma rääkimata. Sellega saime hästi hakkama, kuna kõik kasutasid erinevaid tehnikaid. Kirjutati telefoni ja kasutati sõrmi, et näidata, mis kuuga on tegemist. Järgmisena jagati meid tiimidesse, et saaksime ehitada kõrge torni. Mina olin tiimis Liisa-Marinelli, Ristoni ja Hendrikuga. Tiimi nimeks valisime Blondiinid. Tiimitöö sujus meil hästi, kuna kõikide mõtteid võeti kuulda ja püüti ära kasutada. Ülesanne oli teha piisavalt kõrge torn, mis suudaks hoida vahukommi, ilma et torn pikali kukuks. Meie torni ehitus sujus hästi seni, kuni torn ei suutnud enam taluda vahukommi raskust. Torni toestused murdusid kogu aeg ära, aga selle lahendamiseks sidusime torni paelaga laua külge. Tulemus oli ikkagi selline, et meie tiim võitis - torni kõrguseks sai 56 cm. Seal saime ka hea õpetuse, et isegi, kui üks ettevõtmine tundub alguses lihtne, siis seda see pole. Kuna vahukomm tundus kerge ja õhuline, peaks ju spagetid seda kergelt hoidma, aga nii see polnud. Sama on ka oma ettevõtte alustamisega.
  • Liisa-Marinelli: Osalesin ettevõtluse töötoas. Seal räägiti meile, kuidas me saaksime juba praegu ja edaspidi olla ettevõtlikud ning mis üldse on ettevõtlikkus. Näidati ka suuremaid Eesti startup-firmasid, näiteks: Bolt ja Kõu. Meie käest küsiti, et kui sa peaksid ostma uue arvuti, siis mis sa selle juures hindad. Enamik meist pidas oluliseks värvi, mälu, akut, suurust. Viimaks pidime ehitama torni, kus peal oli vahukomm. Selleks anti meile järgmised vahendid: spagetid, vahukomm, nöör ja teip. Saime hakkama, sest meeskonnatöö sujus hästi.
  • Kristo: Peale õppetööd töörühmades asusime lõunatama. Tänan siinkohal meie kooli söökla daame, kes meile maitsva söögipoolise valmistasid ja kaasa pakkisid. Nüüd oli aeg teha tutvust (äkki minu tulevase) ülikooliga. Jagasime endid kahte gruppi ja marssisime Virge ja Kädi sabas õue. Meid viidi ekskursioonile mööda tehnikaülikooli majasid. Käisime erinevates koridorides ja külastasime ka ülikooli muuseumi. Põnev oli näha ka üht sikisakilise katusega maja ja ühiselamuid.

Kuigi tuur kestis päris kaua, jõudsime tagasi loengule, kus tutvustati meile Ameerika Ühendriikide traditsioone ja olulisemaid tähtpäevi. Loengut viis läbi Julie, kes on pärit Montana osariigist ja kolinud Eestisse 2019. aastal. Pärast huvitavat tutvustust näidati suurtel ekraanidel videot, mis rääkis halloweeni ja tänupüha ajaloost, mis on Ameerika Ühendriikides tuntud nimega Thanksgiving. Ka seal „ei pääsenud“ me meeskonnatööst. Laudkonnad pidid kirjutama mõnelauselise õudusloo või nn tänulauseid ja need ka ette lugema. Kõik toimus muidugi sulaselges (ameerika) inglise keeles. Mina sain kõigest hästi aru.

Kokkuvõttes oli päev kõikide õpilaste (samuti õpetajate) jaoks põnev ja hariv. Arvati, et selliseid (tehnoloogia)alaseid õppepäevi võiks olla rohkem.

Täname Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskust (juhataja Eha Teder) ja kogu päeva korraldajat Virge Schmidti. Samuti on meie pehme pai ära teeninud Kädi Kallau ja õpetajad (õppejõud): Indrek Karo ja Priit Peterson (3D modelleerimine ja 3D printimine), Artur Staškevitš (sissejuhatus virtuaalreaalsusesse), Katrin Arvola (idee ja teostus - ettevõtluse töötuba)

Aitäh ka bussijuht Vahurile ja MK Reisidele.

Merike Mäemets
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja