Kokkuvõte Eesti Vabariigi aastapäevaga seotud sündmustest 18. märts Andrus Peetson
Pärnu-Jaagupi Põhikoolis toimus Eesti Vabariigi aastapäevaga seoses üsna mitu sündmust. Tõeliselt Eesti sünnipäeva lainel olime koolina juba 21.03, sest siis käisid meie õpilased Pärnu-Jaagupi rahvamajas tegemas Eesti teemalist viktoriini, see toimus kooliastmete kaupa. Erinevad õpetajad (Aile Jaansalu, Tiiu Muhu, Joel Pulk) olid teinud erineva raskusastmega küsimused. Õpilased olid üsna heade teadmistega ja sattusid ka elevusse viktoriinist. Taheti ju ikka hästi nutikaid vastuseid anda!
22.02 toimusid pidupäeva silmas pidades proovid spordikeskuses ja sellega tuli arvestada enamikel õpetajatel. Samal päeval oli ka üks sportlik väljakutse koolimaja III korrusel. Need toimusid vahetundidel. Ühel vahetunnil tegime 106 kükki, seda siis meie riigi vanust silmas pidades. Sellel väljakutsel oli neid, kes tegid omi kükke väga korralikult, aga oli näha poolkükke ja väga erilisi kükilugemistehnikaid. Noored inimesed on väga leidlikud. Saime teada, et õpetaja Laura Tamm suutis väga tublilt kaasa teha. Väljakutse edukalt täitjatele oli auhinnaks maiustus. Järgmises vahetunnis oli võimalus teha väljakutsena planguhoidmist 106 sekundit. Päris paljud suutsid seda teha, võib-olla tehniliselt mitte kõige puhtamalt, aga proovile panijaid saime jälle magusaga premeerida. Õpetaja Laura Tamm oli taas üks tubli plangutegija.
23.02 algas meil hommikul ühise lipuheiskamisega kooli muuseumi hoovis. Seal luges meie kooli noormees Uku Osula ette iseseisvusmanifesti, nii nagu ta 106 aastat tagasi kirja oli pandud. Õpetaja Tiiu Muhu oli osade õpilastega ette valmistanud asjakohased tekstid, mis aitasid kohe õige meeleolu luua. Muidugi toimus lipuheiskamine koos ühise hümnilaulmisega. Auvalvet pidasid meie endi Noorkotkad ja Kodutütred, nende õpilaste ja juhendajate mundrid andsid juurde pidulikkust ja pühalikkust.
Edasi liikusime rongkäiguna kalmistule, kus oli mälestushetk Vabadussõja ausamba juures. Samba juures pidas kõne meie vallavanem Madis Koit. Kirikuõpetaja Kristiina Jõgi luges palve ning siis saime panna ausamba jalamile pärjad, kimbud ja mälestusküünlad.
Peale väikest pausi jätkus meie pidupäev koolimajas. Toimus traditsiooniline kätlemine koolimaja fuajees, kõik külalised, õpilased ja õpetajad said suruda Rebecca Laidna ja Joel Pulga kätt ja soovida üksteisele „Head Vabariigi aastapäeva!“
Kätlemistseremoonia järel toimus meil kontsertaktus spordikeskuses, mida juhtisid meie õpilased Kristo Säinas ja Rebecca Laidna. Sõna anti valla ja kooli esindajatele Tarvi Tasasele, Rebecca Laidnale, Joel Pulgale. Kontserdil laulsid ja tantsisid meie kooli õpilased ja ka õpetajad olid esinejate hulgas. Kontserdil pakuti seega laule kõige noorematelt kuni õpetajate koosseisuni ning pillide poolest olid samuti esindatud erinevad kooslused. Peo lõpus toimus juba traditsioonilise „Eesti muld ja Eesti süda“ loo järgi tantsimine. See on selline hetk, kus võib tarvis minna taskurätte, sest noored tantsivad tõesti Eestile mõeldes seda lugu.
Läksime sellelt kontsertaktuselt kodudesse ülevate tunnetega ja vaatasime üksteist tunnustava pilguga, sest kõik olid midagi teinud, et üritus korda läheks. Oleme väga tänulikud Kendro Härmile, et ta võttis meie helindamise enda peale. Helindamise poolest – tundub, et spordikeskuse akustika on ka varasemaga võrreldes palju paremaks saanud, ju on saanud õige arv helisummutavaid plaate üles pandud.
Koolivaheajal tulime kogu kooliga korraks ikkagi välja, sest toimus Ertsma metsavendade lahingu 75. aastapäev. Seda on alati tähistatud 27.02 ja meiegi pidasime kinni traditsioonist. Selle ürituse aitas meil läbi viia Kaitseliit ja major Margo Sai oli selle ürituse sisu eest hoolt kandnud oma abilistega. Hõivatud olid sisuga ka meie Noorkotkad ja Kodutütred, kes tegid enne seda oma laagri koolimajas, et siis üheskoos ära sisustada see mälestuspäev.
27.02 hommik algas meil spordikeskuses loenguga metsavendlusest, selle pidas meile tuntud metsavendade uurija Marti Andreller, kes on käinud meie koolis. Peale loengut saime matkata kogu kooliga Ertsmale. Väiksemad klassid said sõita sõjaväeautode kastis, suuremad tegid jalgsimatka. Ertsmal saime teada, mis toimus seal 75 aastat tagasi. Sellest, et see oli eestlaste vastupanu väljendus võõrvõimule, rääkisid Martin Andreller, Madis Koit, Maro Sai, Aldo Kals ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu esindaja. Loomulikult kõlas mälestustseremoonial hümn. Lisaks sellele laulsime üheskoos õpilase Robin Kruuse pillimängu saatel ära „Metsavendade laulu“.
Kaitseliit pakkus suppi ja sooja jooki ning oli metsa alla tekitanud mõned töötoad, kus õpetust sellest, kuidas saab kasutada kolmnurkrätti. Teises kohas oli võimalik proovida erinevaid tuletegemise tehnikaid. Sai proovida ka ilma tikuta lõkke süütamist, seda tehti tuleraua abil ja eriti osavad ellujääjad olid Uku Osula ja Mattias Mölder.
Tagasimatkamiseks pakkus Kaitseliit jälle kõigile võimalust autokastis sõita, seda võimalust kasutas enamik Ertsmal käijaid. Oli üks teistsugune päev, kus mõtlesime rohkem vabadusele ja sellele, mida kõike see endaga kaasa toob. Olime üsna tugevalt Eesti lainel kogu kooliga ja see oli samas rohkem ikka kogukonda ühendav sündmuste nädal.
15.03.2024
Joel Pulk
Pärnu-Jaagupi Põhikoolis toimus Eesti Vabariigi aastapäevaga seoses üsna mitu sündmust. Tõeliselt Eesti sünnipäeva lainel olime koolina juba 21.03, sest siis käisid meie õpilased Pärnu-Jaagupi rahvamajas tegemas Eesti teemalist viktoriini, see toimus kooliastmete kaupa. Erinevad õpetajad (Aile Jaansalu, Tiiu Muhu, Joel Pulk) olid teinud erineva raskusastmega küsimused. Õpilased olid üsna heade teadmistega ja sattusid ka elevusse viktoriinist. Taheti ju ikka hästi nutikaid vastuseid anda!
22.02 toimusid pidupäeva silmas pidades proovid spordikeskuses ja sellega tuli arvestada enamikel õpetajatel. Samal päeval oli ka üks sportlik väljakutse koolimaja III korrusel. Need toimusid vahetundidel. Ühel vahetunnil tegime 106 kükki, seda siis meie riigi vanust silmas pidades. Sellel väljakutsel oli neid, kes tegid omi kükke väga korralikult, aga oli näha poolkükke ja väga erilisi kükilugemistehnikaid. Noored inimesed on väga leidlikud. Saime teada, et õpetaja Laura Tamm suutis väga tublilt kaasa teha. Väljakutse edukalt täitjatele oli auhinnaks maiustus. Järgmises vahetunnis oli võimalus teha väljakutsena planguhoidmist 106 sekundit. Päris paljud suutsid seda teha, võib-olla tehniliselt mitte kõige puhtamalt, aga proovile panijaid saime jälle magusaga premeerida. Õpetaja Laura Tamm oli taas üks tubli plangutegija.
23.02 algas meil hommikul ühise lipuheiskamisega kooli muuseumi hoovis. Seal luges meie kooli noormees Uku Osula ette iseseisvusmanifesti, nii nagu ta 106 aastat tagasi kirja oli pandud. Õpetaja Tiiu Muhu oli osade õpilastega ette valmistanud asjakohased tekstid, mis aitasid kohe õige meeleolu luua. Muidugi toimus lipuheiskamine koos ühise hümnilaulmisega. Auvalvet pidasid meie endi Noorkotkad ja Kodutütred, nende õpilaste ja juhendajate mundrid andsid juurde pidulikkust ja pühalikkust.
Edasi liikusime rongkäiguna kalmistule, kus oli mälestushetk Vabadussõja ausamba juures. Samba juures pidas kõne meie vallavanem Madis Koit. Kirikuõpetaja Kristiina Jõgi luges palve ning siis saime panna ausamba jalamile pärjad, kimbud ja mälestusküünlad.
Peale väikest pausi jätkus meie pidupäev koolimajas. Toimus traditsiooniline kätlemine koolimaja fuajees, kõik külalised, õpilased ja õpetajad said suruda Rebecca Laidna ja Joel Pulga kätt ja soovida üksteisele „Head Vabariigi aastapäeva!“
Kätlemistseremoonia järel toimus meil kontsertaktus spordikeskuses, mida juhtisid meie õpilased Kristo Säinas ja Rebecca Laidna. Sõna anti valla ja kooli esindajatele Tarvi Tasasele, Rebecca Laidnale, Joel Pulgale. Kontserdil laulsid ja tantsisid meie kooli õpilased ja ka õpetajad olid esinejate hulgas. Kontserdil pakuti seega laule kõige noorematelt kuni õpetajate koosseisuni ning pillide poolest olid samuti esindatud erinevad kooslused. Peo lõpus toimus juba traditsioonilise „Eesti muld ja Eesti süda“ loo järgi tantsimine. See on selline hetk, kus võib tarvis minna taskurätte, sest noored tantsivad tõesti Eestile mõeldes seda lugu.
Läksime sellelt kontsertaktuselt kodudesse ülevate tunnetega ja vaatasime üksteist tunnustava pilguga, sest kõik olid midagi teinud, et üritus korda läheks. Oleme väga tänulikud Kendro Härmile, et ta võttis meie helindamise enda peale. Helindamise poolest – tundub, et spordikeskuse akustika on ka varasemaga võrreldes palju paremaks saanud, ju on saanud õige arv helisummutavaid plaate üles pandud.
Koolivaheajal tulime kogu kooliga korraks ikkagi välja, sest toimus Ertsma metsavendade lahingu 75. aastapäev. Seda on alati tähistatud 27.02 ja meiegi pidasime kinni traditsioonist. Selle ürituse aitas meil läbi viia Kaitseliit ja major Margo Sai oli selle ürituse sisu eest hoolt kandnud oma abilistega. Hõivatud olid sisuga ka meie Noorkotkad ja Kodutütred, kes tegid enne seda oma laagri koolimajas, et siis üheskoos ära sisustada see mälestuspäev.
27.02 hommik algas meil spordikeskuses loenguga metsavendlusest, selle pidas meile tuntud metsavendade uurija Marti Andreller, kes on käinud meie koolis. Peale loengut saime matkata kogu kooliga Ertsmale. Väiksemad klassid said sõita sõjaväeautode kastis, suuremad tegid jalgsimatka. Ertsmal saime teada, mis toimus seal 75 aastat tagasi. Sellest, et see oli eestlaste vastupanu väljendus võõrvõimule, rääkisid Martin Andreller, Madis Koit, Maro Sai, Aldo Kals ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu esindaja. Loomulikult kõlas mälestustseremoonial hümn. Lisaks sellele laulsime üheskoos õpilase Robin Kruuse pillimängu saatel ära „Metsavendade laulu“.
Kaitseliit pakkus suppi ja sooja jooki ning oli metsa alla tekitanud mõned töötoad, kus õpetust sellest, kuidas saab kasutada kolmnurkrätti. Teises kohas oli võimalik proovida erinevaid tuletegemise tehnikaid. Sai proovida ka ilma tikuta lõkke süütamist, seda tehti tuleraua abil ja eriti osavad ellujääjad olid Uku Osula ja Mattias Mölder.
Tagasimatkamiseks pakkus Kaitseliit jälle kõigile võimalust autokastis sõita, seda võimalust kasutas enamik Ertsmal käijaid. Oli üks teistsugune päev, kus mõtlesime rohkem vabadusele ja sellele, mida kõike see endaga kaasa toob. Olime üsna tugevalt Eesti lainel kogu kooliga ja see oli samas rohkem ikka kogukonda ühendav sündmuste nädal.
15.03.2024
Joel Pulk
