Tere tulemast
Pärnu-Jaagupi Põhikooli

"Oma Riik"

Oma Riigi tegevuse kajastus jätkub kooli e-kroonikas aadressil http://kooliaeg.pjg.ee/

Vanapaberi kogumise projekt

Meie idee sündis Euroscola innustusel. Euroscola on Euroopa Parlamendi noorteprogramm, mis on mõeldud gümnaasiumite ning kutseõppeasutuste õpilastele vanuses 16-18 aastat. Nimelt Euroscola korraldas projektikonkursi, millest ka meie, 11. klass, osa võtame. „Aitame läbi taaskasutuse“ ongi projekt, millega meie osaleme sellel projektikonkursil
Me oleksime väga tänulikud, kui ka Sina leiaksid aega muuta meie idee heaks, tuues 20. või 21. oktoobril oma vanapaberi Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumisse. Loodame, et Sa leiad selle aja, sest see ei võta ju tükki küljest, kui teha heategevust ja säästa meie armast keskkonda- meie elukohta!

8. oktoobril 2010 toimusid Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumis Oma Riigi III Riigikogu valimised. Valimisprotsent ~ 77,3%. Valimistulemuste põhjal valiti Oma Riigi III Riigikogu koosseisu liikmeteks alljärgnevad kandidaadid:
Rebeka Vahkal
Sandra Levitski
Siim Aarna

Muusikapäev 5. Oktoober 2010

Hea õpetaja kuu" sai alguse 1. oktoobril Tallinna Muusikaakadeemiast ühislaulmisega. Meie kooli "Hea õpetaja kuu" saab alguse 5. oktoobril, rahvusvahelisel õpetajate päeval, kooli ühisorkestris mängimisega. Meile tuli appi Silver Sepp Udupasunast. Seoses sellega palusime igal õpilasel kaasa võtta heli või rütmi tegev ese. Näiteks kuivained purgis, kruvid plastpudelis, pulgad rütmi löömiseks, hästi sahisev kilekott, jope lukud jne.

29. septembril 2010 toimus mitmetele meie kooli õpilastele, projekt “Euroopa Liit selgeks ühe päevaga!” raames, ekskursioon Tallinnasse. Projekti korraldajaks oli Euroopa Komisjoni esindus ja Euroopa Parlamendi infobüroo. Ekskursiooni eesmärk oli võimaldada õpilastel kuulata loengut Euroopa Liidu teemal ja läbida viktoriin Euroopa Liidu Majas, käia Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei hoones - Stenbocki majas ning külastada koolilastele huvipakkuvat Ahhaa Keskust, mille loomist ja tegevust on samuti rahastatud Euroopa Liidu fondidest.

Pärnumaal Audru keskkoolis peetud üleriigilise Noorte Kotkaste kompleksvõistluse võitsid kodumaakonna noorkotkad. Pärnumaa maleva võidukasse võistkonda kuulusid Ursa Major rühma liikmed ja üks Pärnu rühma poiss: Joonas Pärna, Kevin Kalda, Riivo Rand, Rasmus Rand, Johannes Eriste, Reimo Eha, Andres Kapak, Siim Aarna. Sel aastal teist korda toimunud Noorte Kotkaste sügisesel võistlusel tuli kaheksaliikmelistel võistkondadel mõõtu võtta nii sportlikel kui teadmisi ja meeskonnatööd nõudvatel aladel. Võistlus põhines Noorte Kotkaste baasteadmistel. Poistel tuli üles seada traatside, leida kompassi abil ette antud punkid, läbida keeruline takistusrada, tunda rivikorda, püstitada telklaager, leida rakendus ja siduda kaheksa sõlme, sooritada füüsiline test ja veel palju muud. Ülesanded olid keerukad ja nõudsid head meeskonnatööd ja harjutamist. Paremusjärjestus selgus pingelises võistluses, mille vihmavalingud muutsid ebamugavamaks ja raskemaks. Nii Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamme kui võistluse peakohtunik Kristi Kivisaar rõhutasid lõputseremoonial meeskonnatöö olulisust, sest ühtsuses peitub jõud.

JJ-Street tantsukool käis 10. septembril 2010 õpetamas 8-9 klassidele hip-hop'i. Õpetajateks olid Kadri Salumaa Tallinnast ja Laura Laiapea Pärnust. Alguses näitasid nad kergemaid asju ja pärast näitasid natukene ekstreemsemaid. Pusimist oli palju aga vähemalt üritati ja nalja sai. Muidugi oli ka selliseid, kes kaasa ei viitsinud teha, aga vähemalt vaatasid hoolega, mis teistele õpetati. Alguses prooviti tantsusamme ja siis tehti juba tantsulisemaid mänge, kus tuli kasutada loogilisust ja oma tantsuoskusi. Tehti ka ringmäng, kus keegi võis sind sisse lükata ja pidid tantsima ning uue sisse lükkama. Nagu eestlane ikka on suhteliselt arg, kuid see-eest meie õpetajad polnud. Nad tantsisid ikka väga hästi ja tajuvad hip-hop'i. Üldiselt oli lõbus ja lahe üritus, mitte ainult sellepärast, et ei pidanud minema tervisematkale, vaid saadi ka väga lahe kogemus. Paljudele kellele hip-hop meeldis, hakkas nüüd rohkem meeldima, kes sellest ei huvitunud, hakkas nüüd juba huvituma.

08.10.2010 Toimusid Oma Riigi riigikogu valimised.

04.06.2010 toimus Eesti lipu päev, üle anti ka riigikaitse märgid.

29-30.04.2010 Toimus Pilsrundale koolis sõprusfestival

23.04.2010 toimus jüriööjooks

Koolitus “Praktilised sammud ÕOV demokratiseerimisprotsessis

Projektis osalevad 10 Viljandi- ja Pärnumaa kooli. Pärnumaa: Pärnu Hansagümnaasium,Pärnu - Jaagupi Gümnaasium, Kilingi – Nõmme Gümnaasium, Jõõpre Põhikool, Surju Põhikool (projekti juhtiv kool) Viljandimaa: Viljandi Maagümnaasium, Suure – Jaani Gümnaasium, Kalmetu Põhikool, Raudna Põhikool, Sürgavere Põhikool Projekti eesmärk on Eesti ÕOV tegevuse aktiviseerimine ning töö tõhustamine. Projekt paneb noored koos töötama erinevate inimestega ja julgustab neid oma ideid avaldama ja enda eest seisma.

Õpilasesinduse koolitusprojekt

Sürgavere Põhikoolis Viljandimaal.Sealne teema oli „Riik ja kodanik“. Räägiti meile jällegi palju põnevat, tegime arutlusi ja tutvustasime ka oma eelmist kodust ülesannet. Uueks ülesandeks saime      teha projekti, kuhu oleks kaasatud nii kool kui ka vald. Järgmine koolitus toimub meie koolis 14. aprillil. Meie oleme selle koolitusega rahul ning on hea, et noortele pakutakse head võimalust tutvuda teiste koolidega ning laiendada oma silmaringi. Pärnu- Jaagupi Gümnaasium võtab osa väga heast ja huvitavast projektist, mis koolitab õpilasesindusi. Meie koolist käivad koolitusel Külli Reisel, Linda Pihl ja Kevin Kalda. Projektis osalevad koolid nii Pärnumaalt kui ka Viljandimaalt. Praeguse hetkeni on olnud kaks koolitust, millest esimene toimus Surju Põhikoolis ja teemaks oli „Liider“. Õpetati meile, kes on liider, mis on tema ülesanded, milline peaks ta olema, miks on liider vajalik, kuidas olla ise liider, kuidas teisi juhtida jne. Tegime teiste koolide õpilastega koos grupitöid nind jagasime kogemusi. On huvitav kuulata, mis teistes koolides tehakse. Neid kuulates hakkasid meil endil ka mõtted ja ideed lendama. Tegelikult saab palju asju koolis lihtsate vahendite ja pealehakkamisega ise ära teha. Iga koolituse järel antakse meile ka kodune ülesanne, mis sel korral oli ühe ürituse korraldamine koolis. Me korraldasime sõbrapäevaballi. See idee tekkis meil kohe koolituse lõppedes direktori autos. Üritus läks toredalt ning loodame, et enamus olid rahul. Ühtlasi võiks sellest saada meie kooli traditsioon.

Vastlapäev 2010

Sellel aastal toimus vastlapäeval klasside vaheline võistlus liulaskmises. Hiljem söödi traditsioonilselt hernesuppi & vastlakuklit

Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumis sai „Oma Riik“ 2 aastaseks. Selleks puhuks korraldati 23. veebruaril 2010 pidulik kätlemistseremoonia ja aktus spordikeskuse saalis. Aktusel kõlasid kaunid isamaalised laulud ning  nagu riigiisadele kohane kõne. Jagati riigipirukat ja nauditi toredat seltskonda.

Sõbrapäeva ball 2010

Sel aastal valisime meie koolis sõbrapäeva tähistamiseks balli. Mõte sündis juba kuu aega varem, kui „Oma riigi“ liikmed tulid projektikoolituselt, kus neile anti ülesandeks korraldada kogu koolile mingi üritus. See oli hea võimalus viia teoks õpilaste unistus, et ka meie koolis toimuks ball. Balli alguses võttis sõna direktor Lembit Rebane ning kaks paari rääkisid natuke sõbrapäeva kommetest ja näitasid ette eri rahvuste tervitusi nagu näiteks eskimote ninadehõõrumist, venelaste karukallistust jne. Seejärel alustas tantsu- ja õhtujuht proua Asta. Kõigepealt õpetas ta meile tantsud selgeks, sest mis ball see ikka oleks, kui keegi õigeid tantsusammegi ei tea. Saime selgeks neli tantsu – samba, Viini valsi, fokstroti ja rumba. Lisaks neile tantsudele õpetas ta meile ka kaks lõbusamat tantsu – Türgi tantsu ja tibutantsu. Kui tantsud said selgeks, siis oli aeg neid juba ilma õpetajata praktiseerida ning ülejäänud õhtu oligi kõigil võimalus omas rütmis tantsida. Õpilased olid ise valmistanud ka kosutavat sööki-jooki, et tantsimiseks energiavarusid täiendada.

Pärnu-Jaagupi Gmnaasium kuulutab välja fotovõistluse "Talve võlu maa"

Pilte saab esitada 15. veebruarist kuni 19. märtsini, hinnata kuni 28. märtsini, parimad valitakse IV veerandi algul.

PARIMATELE AUTASUKS ÜLLATUS!!!

Osaleda võivad kõik Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumi õpilased, õpetajad ja personal.  

Konkursil osalemise tingimused:
•  Pildid peavad olema SINU tehtud
•  Pildid peavad olema tehtud Eesti Vabariigis
•  Iga autor võib esitada kuni kolm pilti
•  Pilte võib esitada ainult autor ise või autori esindaja
•  Pilte ei ole lubatud digitaalselt töödelda
•  Pildifaili minimaalsed mõõtmed 1600x1200 pikselit, paberpildil 10x15 või 10x13 cm   (paberpildid saab skaneerida infojuhi juures).
•  Igal pildil peab olema pealkiri (tutvustav lause)
•  Autoriõiguste rikkumisel eemaldatakse pildid ja võistleja konkursilt
•  Konkursi korraldajatel jääb õigus pilte kasutada kooli veebilehel, esitlustel ja trükistel

3.veebruaril 2010 toimus lasetaias lumelinna ehitamine. Meie koolist läksid sinna ehitama kodutütred,nooredkotkad & vabatahtlikud. Ehitati suur kindlus, püramiid, krokodill ja kilpkonn. Hiljem said kõik sooja teed ja küpsiseid.

4. veebruaril 2010 valmis koolimaja kõrvale atraktiivne lumelinn. Üritusest võtsid osa kõik klassid ning suurtest lumehunnikutest said nägusad iglud, liumäed ja muud põnevad ehitised. Silmapaistvamatele ja huvitavamatele jagati välja ka tänukirju.

29. jaanuar- 01. veebruar 2010 toimus Tallinnas kuues Mudel Euroopa Parlament, kus oli osavõtjaid  ligi 120, kuigi soovijaid üle 250. Kahjuks ei pääsenud kõik valitute hulka ja pidid üritusest välja jääma. Meie koolist valiti kaks õpilast- Getter Kallastu ja Mariliis Pähkel, mõlemad 9.klassist.

Mudel Euroopa Parlament on üritus, kus noored saavad läbi mängida poliitikute igapäeva tööelu. Koostati kuus töökomisjoni: haridus-, põhiseadus-, regionaal-, tööstus-, teadusuuringute ja energetika-, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon. Igal komisjonil oli tõstatatud oma probleemküsimus, millele pidid noored hakkama lahendusi leidma. Kõik komisjonitööd toimusid Tallinna 21. Keskkoolis. Kolm päeva tehti rasked mõtlemistööd.

Viimasel ehk neljandal päeval, läksime me riigikokku, kus pidime oma resolutsioone kaitsma. Kuuest resolutsioonist võeti vastu vaid kaks.

22. detsembril 2009 toimus Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumi jõulupidu lauluväljakul

Pidu algas kell 16.00 metsaelanikele  jõulupuu ehtimisega (1-4 klass). Peale seda toimus tulede süütamine. Kes soovis sai proovida õnne valamist. Koos lauldi ka laule ja tantsiti tantse. Kohal oli ka jõuluvana, kellele iga klass esitas koti saamiseks ettekande. Õhtu lõoppedes pakuti kõigile sooja teed ja saiakest.

21. detsembril 2009 toimus "Oma maailma" avamine

Mõte algas sellest, et direktori heal tuttaval jäi remonti tehes üle mõned kapid. Kuna koolis valitses ühes ruumis mööblipõud, toodi üks kappidst sellesse ruumi. Üsna pea avastasid selle kapi 4. klassi poisid. Õpilastele meeldis käia vanas kapis, mis tegelikult oli mõeldud juba ära viskamiseks. Meie kooli psühholoog, kelle kabinetis see kapp asub, rääkis direktorile, et lapsed saavad kapis end reaalsusest eemale lülitada ja saavad seal olles vabalt oma muredest rääkida. Kapp otsustati alles jätta. Kahjuks mõistsid osad vanemad seda valesti ning sealt saigi alguse Pealtnägijast tuntud „kapi lugu“, millest te olete ehk kuulnud. Peale seda lugu otsustati luua lastele terve suur ruum, nö „Oma maailm“, kus end lihtsalt mõnusalt tunda.

„Oma maailma“ loomisest võttis osa kogu kooli õpilased I-XII klassini, koolitöötajad. Näiteks peale võttegrupi lahkumist pakkus majandusjuhataja idee püramiidist. Psühholoog teadis püramiidi mõjudest ja mõõtmetest. Remondimeister ehitas püramiidi.

Samuti leidsime, et midagi oleks vaja  ka meie esivanemate pärandist – selleks sai püstkoda. Teabe püstkoja kohta hankis raamatukoguhoidja, kanga valis sekretär ning kokku õmbles ja peale paigaldas huvijuht. See püstkoda on meil koostöö sümboliks, kus valitseb tarkus.
Püstkoja seinale saab paigaldada iga püstkojas käinu oma märgi, mille on ise valmistanud kooli savikojas.
Kogu ruumi kujunduslik külg on valminud kunstiõpetaja juhatusel.

Praeguseks on ruumis seesama kapp, püramiid ja vanade eestlaste aegne püstkoda ning seinu kaunistavad õpilaste ja õpetajate maalitud muistne hiis ning selle vastas kõrb. „Oma maailma“ loomise kõige toredam asi ongi see, et me oleme selle kõik ise loonud. Eriti kauni silmailu annab päikesepaistelisel päeval seintelt kumav värvidemäng. Nüüd on õpilastel hea koht, kus oma muredest ja igapäeva elu eest kasvõi korraks peitu pugeda ning olla lihtsalt Sina ise.

See maailm vist ei saa niipeagi valmis, oma järge on ootamas „kuningas Arturi“ laud, püstkoja põrandale on poolejärgus kate, kuhu saab jällegi kogu koolipere  käed külge panna. Samuti soovime soetada istmed, mis on valmistatud pakkudest...

Meie kooli 4. klassi mõtteid "oma maailmast":

  • Mina tahaksin üksi olla, kui saan halva hinde. Tahan ka siis ära minna, kui mu sõbrad uhkustavad millegagi, mida minul ei ole. „Oma maailmas“ saab rahu, seal on hea, saab mõelda ka oma vigadele ja sellele, kuidas mina käituksin.
  • „Oma maailm“ on mõttemaailm, mida sa ise mõtled, mitte ei ütle keegi teine ette. Ma tahaks olla üksi, kui mul saab kõigest villand ja ma ei suuda enam edasi rabada ja töötada. Mõttemaailmas saab asju kujutleda enda mõttepildi järgi. Inimene vajab üksi olemist ja vajab oma mõttemaailma.
  • Inimene tahab üksi olla sellepärast, et ta tüdineb ükskord kellestki ära. Või on ta kurb.
  • Oma maailmas on hea, et saab üksi olla ja rahulikult mõelda.
  • Ma tahan oma maailma minna siis kui mind kiusatakse ja kui mul on paha tuju. Seal võiks olla väga vaikne ja seal võiks olla rohkem lilli.
    Ma tahaks, et minu maailmas ei riidleks keegi minuga ja ma võin teha mida ise tahan. Mulle meeldib selline maailm ja ma tahaks, et mu pere oleks ka seal. Mulle meeldib kapis olla, sest ma rahunen seal. Mõnikord saan ma oma pea seal selgeks ning keegi ei tüüta mind.

18. detsembril 2010 toimus muusikaklassis Oma riigi häälekandja I sünnipäev.

“Oma Riik” tähistas 27. novembril 2009 kodanikunädalat ja tunnustas õpilasi kodanikupäeva tunnuskirjaga. Gümnaasiumiõpilased pakkusid välja kümme kategooriat, mille järgi valida kaasõpilased, keda tunnustada. Valiti näiteks kaaslaste suhtes kõige hoolivam kodanik, kõige vastutus- ja kohusetundlikum, teadmishimulisim, osavõtlikem ja aktiivseim, kõige rahulikum kodanik jt. Kokku andis Oma Riik välja 60 tunnuskirja. Põhikooli õpilased valmistasid kodanikunädala raames pusle õpilaste valitud lausetega, mis iseloomustavad kodanikku. Kodanikupäeval külastas kooli Halinga valla tänavune aukodanik Mati Rosenstein, kes kõneles õpilastele kodanikuks olemisest.

5. novembril 2009 Toimus konverents "Lahe Koolipäev" Tallinnas Nukuteatris. Meie koolist võttis osa Külli Reisel, Marta Uustamm ja Linda Pihl.
Tänavune Lahe koolipäev toimus juba kuuendat korda. Selle teemaks oli „Kas maailm ootab mind?“. Seekord aga oli see Pärnust meie pealinna Tallinnasse kolinud. Igaltpoolt Eesti erinurkadest tulid ühised bussid, mis tõid põnevil koolinoored uhiuuele vabaduseväljakule. Sealt algaski see üritus. Sealt marssisime trummipõrina saatel läbi vanalinna Nuku- ja Noorsoo teatrisse. Esmalt registreerisid kõik ennast ja said endale oma nimega märgi. Kell 11.30 algas esimene sessioon. Kahjuks aga alguses ei jagunud kõigile kohti ning osad pidid püsti seisma, peale esimest sessiooni aga see probleem lahenes ja rohkem komplikatsioone polnud. Tervet üritust juhtis Märt Treier.  Kogu ürituse vältel naerutasid meid ka kolm-teada tuntud nukku, kes olid žüriiks. Esimese sessioon oli teemal „Külast maailma!“ Avaesitus tuli noortelt näitlejatelt, kes väikese näidendi lavastasid. Seejärel väitlesid maapoiss Contra ja maailma näinud Voldemar Kolga selle üle, kus on parem, kas maal või linnas. Seejärel oli esimene paus. Kell 12.45 algas teine sessioon, mis oli teemal „Kuidas end maksma panna?“. Otse New Yorgist sõitsid meile esinema kaks meest, kelle kogemused ja ideed andsid noortele palju innustust. Esinejateks oli Eesti korrespontent Ameerikas-Neeme Raud ja kunstiinimene Martin saar, kes on seal mandril saanud üheks kuulsamaks eestlaseks. Nad andsid nõuandeid kuidas saavutada edu ja kuulsus. Seejärel kuulutati välja „Hea eeskuju 2009“, kelleks sai Reili Rand. Hea eeskuju konkursi võitja sai 20000-kroonise stipendiumi, mille andis talle kätte konkursi patroon, Riigikogu esimees Ene Ergma. Tema heategudest teada saamine tõi nii mõnelegi pisara silma. Talle laulis tuntud laulja Jaagup Kreem. Kolmas sessioon oli teemal „Kes võidavad homme?“. Siis oli esinema tulnud proua Marju Lauristin. Oma kogemustest andis ta noortele nõu, millised valikud ja otsused toovad meile tulu just mõne aasta pärast. Neljas sessioon oli teemal „Keegi pole üksi!“. Ivo Linna, kes on püsinud kodumaal ka kõige raskematel aegadel ning alati on ta eestlaseid oma lauluga aidanud, rääkis kuidas tema ikka veel siin, Eestis on ja kus on just tema lemmik rahupaik. Viimase etteaste korraldasid Raul Talmar ja Märt Agu. See oli täis tantsu ja tralli. Kuna Märt on järgmise tantsupeo kunstiline juht ja Raul tantsu- ja laulupeo üldjuht, siis oli neil juba plaan alustada järgmise peo korraldamist just meist. Päeva jooksul pakuti meile ka ohtrasti süüa. Kogu päev innustas noori edasisel eluteel.
Oktoober oli meie koolis “Hea õpetaja” kuu. Kõik õpilased joonistasid 1.oktoobril kell 10 õpetaja portreed. Selle kuu raames oli õpilastel veel võimalus kirjutada õpetajast lugu, luuletus, laul või teha lausa film. Paremaid valminud teostest esitati 23. oktoobril toimunud “Hea õpetaja” konverentsil. Lisaks jutukestele ja luuletustele esitasid Liisi Kruusa ja Teele Mustalliku joonisfilmi õpetaja päevastest tegemistest ning Angela Sander ja Kertu Tammeleht laulu heast õpetajast.
14. oktoobril 2009 Toimus riigikogu koosolek. Päevakorras oli: Ministrite ja peaministri valimine ja sekretäri valimine Otsustati: Külli Reisel – peaminister, Pirgit Tamm – välisminister, Angela Sander – haridusminister, Kertu Tammeleht – kultuuriminister, Marta Uustamm – keskkonnaminister, Kevin Kalda – jõuminister, Ranne Kuldmaa – sotsiaalminister, Marek Põder – majandusminister ja Linda Pihl – sekretär.
30. septembril 2009 Toimusid II riigikogu valimised. Valimiskomisjon koosseisus Esimees: Angela Sander, Kerttu Tammeleht, Matra Uustamm, Maris Pernik, Raiko Allikiv,i Marek Põder, Angelika Treier, Meeli Tasane ja Anne Alus. Häältelugemiskomisjon: Esimees:Marek Põder, Angela Sander, Marta Uustamm, Angelika Treier. Valimas käisid õpilased, õpetajad ja muu koolipersonal. Kokku käis valimas 244 isikut, mis moodustas 83,5 % valimisprotsendi. Valimistulemuste põhjal valiti uuteks liikmeteks alljärgnevad kandidaadid: Laura Raun, Külli Reisel, Pirgit Tamm, Sille Jõendi, Karmen Umbsar, Kevin Kalda ja Linda Pihl.
14. september 2009 Toimus hääletus ja ajutine peaministri kohusetäitja on Angela Sander.
14. ja 15. mai 2009 Sõprusfestival Läti ja Leedu koolidega.
23. aprillil 2009 tähistasime jüripäeva. Üritus algas rongkäiguga, sellele järgnesid väikesed esinemised. Seekord panid ka “Oma Riigi” ministrid välja võistkonna, kes pistsid rinda Halinga Vallavalitsuse liikmetega. Raja pikkus oli 300 meetrit ja iga võistleja pidi lahendama teatud ülesannet. Jooksu võitis väga napilt Vallavalitsuse tiim. Peale seda võistlust toimusid lasteaedade ja algklasside jooksud staadionil ning põhikooli, gümnaasiumi ja täiskasvanute jooksud alevis. Õhtu lõpus võis meelt lahutada diskol.
14. märtsil 2009 Märtsiküüditamise 60. aastapäev

23. veebruaril 2009 olid koolis suured pidustused seoses Vabariigi aastapäevaga. Päev algas 8.30 – kogunesime muuseumi õuele, kus heisati riigilipp ja direktor pidas avakõne. Kell 9 olid kutsetega õpilased oodatud direktori vastuvõtule. Seal jagati preemiaid fotokonkursi võitjaile, tehti ühispilte ja vahetati omavahel muljeid. Teist aastat järjest korraldati ka kätlemistseremoonia direktori ning peaministriga, kust suunduti edasi spordikeskusesse kontsert-aktusele ja riigipiruka jagamisele.

13. veebruaril 2009 tähistasime koolis sõbrapäeva. Igal õpilasel oli võimalik endale valida süda, millel peal number ja koolipealt tuli endale leida kaaslane. Samuti sai jätta sõbrapostkasti kaarte või kirju, mis koolipäeva jooksul saajatele toimetati. Alates kella 19.00-st olid õpilased oodatud rahvamajja diskole, mille korraldasid Noortekeskuse ja Oma Riigi noored. Võimalus oli laulda karaoket, tantsida diskorite saatel ning turgutada end jäätisekokteiliga. Osavõtt oli väga aktiivne ja pidu lõppes alles peale ühte öösel.

Fotokonkursile "Meie elu Eesti Vabariigis" laekus kokku 25 tööd. Kategoorias “Muud Eesti elu kirjeldavad fotod” sai preemia Kertu Tammeleht pildiga “Vahel on ka nii..” , kategoorias “Eesti spordielu” teenis tunnustuse Liis Luumberg pildiga “Anelema mäkketõus” ning kategoorias “Eesti loodus” teenis preemia Maarjos Keldrimägi.

Aidates endast nõrgemaid, tunneme end tugevamana

Kohtumine loomade varjupaiga esindajaga neljapäeval 29.01.09

12. klass kell 10.20
1.-3. klass kell 11.25
4.-6. klass kell 12.30

Fotokonkurss "Meie elu Eesti Vabariigis"

Pilte saab esitada kuni 5. veebruarini, hinnata kuni 15. veebruarini, parimad valitakse 18. veebruaril 2009. 

Osaleda võivad kõik Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumi õpilased, õpetajad ja personal.

Parimad valitakse viies kategoorias:

• Eesti loodus;
• Eesti inimesed;
• Eesti kultuurielu;
• Eesti spordielu
• Muud eesti elu kirjeldavad fotod.

IDEEKONKURSS " KOOLI MEENED" toimub 12.-31. jaanuar 2009!!

Oodatud on KÕIK ideed, ka kõige ebareaalsemad!
Võid valmistada näite, mõtte võid kirjutada ka lihtsalt paberile! Tee nii, nagu sulle kõige paremini sobib! Osaleda võivad kõik! Kutsume kindlasti ka õpetajaid kaasa lööma!
Parimad ideed saavad tunnustatud!!

Kõik ideed esitada Anne Alusele. 

Mõtle, avasta, tee teoks!

10. jaanuaril 2009 kogunesid 14 inimest Gerd Kanteri nimelise heitestaadioni rajamise talgutele. Tööd sae, kirve ja võsalõikajaga sai tehtud kaks tundi, mille käigus võeti maha hulka võsa ning puid. Tulevikus on võimalik staadionil teha kõiki heitealasid, kuid põhirõhk pannakse kettaheitele. Platsile pannakse märge 73.38, mis tähistab hetkeseisuga Gerd Kanteri rekordit. Loodame, et Kanteri tulemus on eeskujuks kõigile õpilastele ja annab neile juurde treeningulusti!

16. detsembril 2008 toimus jõulupidu 1-6 klassidele. Kõik olid ettevalmistanud etteasted, lapsi külastas jõuluvana ning klassides jagasid pakke päkapikud. Peale kinkide avamist said õpilased mängida ja tantsida all aulas, kus neile lasi taustaks muusikat Peeter Laur. 17. detsembril tähistasid peatseid jõule 7-12 klassi õpilased. Samuti olid klassid ettevalmistanud laulu või tantsu, kuid 12. klass üllatas meid vahva näidendiga. Peale esinemisi ja kinkide avamist keerutas meile paar tundi plaate DJ Rivo Tettermann.

15.detsembril 2008 anti esimest korda välja kooli ajalehte Kooli Kuller. See on Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumi ajaleht, mis on algatatud Oma Riigi poolt. Ajaleht ilmub korra kuus ning seda on võimalik osta koolimajast, Taavi poest ja Spordikeskusest. Ajalehest saab lugeda uudiseid, mis on seotud kooliga ja õpilastega. Tegu on väga huvitava projektiga, mis kaasab õpilasi kooliellu ning sealt on võimalik saada infot koolis toimuva kohta. Artikleid kirjutavad õpilased, õpetajad ja kokku paneb ajalehe toimetus. Kooli Kulleri vastutav väljaandja on Marek Põder ja peatoimetaja on Raiko Allikivi. Ajalehte on väga oodatud artikleid üritustest, luuletusi Luulenurga jaoks ning mõtteid ajalehe arendamiseks!

9. detsembril 2008 külastasid meie “Oma Riigi” valitsuse ning riigikogu liikmed Tallinnas Europarlamenti, Riigikogu ja Okupatsioonide muuseumi. Riigikogus tutvustati meile Valget saali, räägiti selle hoone ajaloost ning saime osaleda Riigikogu istungil. Meil avanes võimalus olla saalis just ajal, mil peaminister rääkis olukorrast riigis. Europarlamendis tutvustati meile põgusalt Euroopa Liitu -  nende liikmesriike ja sümboolikat. Hiljem said õpilastest moodustatud meeskonnad panna kokku puslesid ja igal grupil tuli ette valmistada luuletus. Okupatsioonimuuseumis viis giid Martin Andreller meid kurssi aastaid tagasi toimunud erinevate okupatsioonide ja küüditamistega. Välja oli pandud väga suur ekspositsioon asjadest, mida inimesel tol ajal kasutasid ning milliseid riideid nad kandsid. Peale muuseumi külastust käisime söömas ja saime tund aega vabalt veeta. Kõik kaasasolnud õpilased jäid reisiga rahule.

8-12. detsembril 2008 toimus koolis heategevuslaat, mille raames koguti raha Pärnu kodutute loomade varjupaigale. Ürituse organisaator oli Tiiu Karotam, väga usinalt aitasid kaupu müüa ka kolmanda ja neljada klassi lapsed. Terve nädala oli puhkeruumis üleval müügilett, kust oli võimalik osta erinevaid tooteid – saiakesi, kaarte, küünlaid, kuuse- ja uksekaunistusi, kindaid jms. Kõik müügil olnud esemed olid õpilaste või õpetajate endi poolt valmistatud. Heategevuslaada kaudu õnnestus koguda üle 4000 krooni, mille eest osteti varjupaigale vajalikke asju.

2. detsembril 2008 osalesid direktor Lembit Rebane, Alli-Liis Vandel ja Liis Luumberg Nooruse majas koolitusel “Noored, kool ja osalus”. Koos kuulati sõnavõtjaid, mängiti mange ning osaleti osaluskohvikus. See on kohvik, kus mõnusas õhkkonnas räägiti noorte osalusest ja koolist. Hiljem tehti kuuldust kokkuvõtteid ja arutati neid kaaslastega. Meie kooli õpilaste arust veetsid nad koos teiste noortega väga toreda päeva!

27. november 2008 toimus Pärnu kontsedimajas “Lahe koolipäev 2008”. Seekordseks teemaks oli “Homme hakkan vastutama?” Meie koolist osalesid Marta Uustamm, Liis Luumberg ja Joonas Pärna. Selle päeva projektijuhiks oli Märt Treier. Üritus oli jagatus neljaks sessiooniks. Esimesel sessioonil esinesid Igor Gräzin ja Aivar Riisalu, koos nendega arutleti, kumb on olulisem kas “mina” või “maailm”. Teise sessiooni ajal kõneles Ann Virkus narkootikumidest ja aidsist. Sama sessiooni ajal esines ka Erik Heldna, kes töötab keskkriminaalpolitseis ning tema kõneles kübermaailmast. Peale kahte algas kolmas session – juturing. Kohale tulid Mihkel Raud, Lisette Kampus ja Jevgenia Garanza. Teemaks oli tolerantsus – pikemalt peatuti eestlaste ning venelaste suhetel. Viimase sessiooni eestvedajaks pidi olema Elmo Nüganen, kes paraku aga isiklikel põhjustel ei saanud tulla. Küll aga oli ta kohale saatnud oma õpilased, kes kõnelesid teatrist ja lavakasse sisseastumisest. Päev möödus kiirelt ja lõbusalt, kõik kohaletulnud jäid väga rahule.

22. novembril 2008 külastasid direktor Lembit Rebane, õpetaja Aino Siniväli, Alli-Liis Vandel ja Liis Luumberg meie sõpruskooli Mäntyharjus. Soome sõideti laevaga Tallink Superstar. Mäntyharjus võtsid neid vastu sealse kooli direktor ja mõned õpetajad. Koos tehti ringkäik koolis, osaleti aktusel ning tutvuti Soome kooli huviringidega. Järgmisel päeval alustati tagasiteed sadama poole läbi suure lumetormi. Laev Tallinnasse pidi väljuma kell 20.00 aga selgus, et tormi pärast laevad ei sõida nind oodata tuli mitmeid tunde. Terminalis kohtuti eestlastega, kes laulsid ja pilli mängisid. Laev saabus alles kell 3.30 ning koju jõuti esmaspäeva hommikul kella üheksaks.

19. novembril 2008 külastas meie kooli haridusminister Tõnis Lukas. Valitsuse liikmetel oli au ministriga rohkem suhelda, koos käidi ringkäigul meie kooli territooriumil. Tutvustasime talle muuseumi, sööklat, tööõpetuse maja, spordihoonet ning koolimaja. Hiljem olid valitsuse liikmed ja õpetajad palutud kohvilaua äärde, kus T.Lukas vastas tekkinud küsimustele. Omalt poolt kinkisime ministrile kooli sümboolikaga pastapliiatsi ja raamatu, vastutasuks kingiti meie koolile DVD-mängija. Peale koosistumist külastas Tõnis Lukas 12. klassi ajalootundi ning hiljem sõitis edasi Pärnusse konverentsile.

18. novembril 2008 toimus Oma Riigi Riigikogu I istung

Riigikogu esimeheks valiti Peeter Laur
Riigisekretäriks valiti Külli Reisel

23.oktoobril 2008 toimus “Oma Riigi” Riigikogu valimised
Valimiskomisjon koosseisus. – Karina Kotkas, Piret Blande ja Tarvi Tasane
Valimisaktiivsus oli 80,8%.

Oma Riigi I Riigikogu koosseis
Peeter Laur
Alli-Liis Vandel
Joonas Pärna
Maria Indermitte
Ranne Kuldmaa
Liis Luumberg
Rasmus Peetson
Urmet Nööri
Emma Jõgi
Kertu Tammeleht
Marta Uustamm
Andre Keerde
Marek Põder
Reimo Ruul
Angela Sander
Mariliis Pähkel
Kristjan Salumaa
Madis Koit
Merilyn Pähkel
Hannalc Utsal
X kl. klassivanem

Valitsuse koosseis
Alli – Liis Vandel – peaminister
Liis Luumberg – väliminister
Angela Sander – haridusminister
Kertu Tammeleht – kultuuri- ja spordiminister
Marta Uustamm – keskkonnaminister
Joonas Pärna – jõuminister (kaitse-, justiits-, siseminister
Andre Keerde – sotsiaalminister (rahvastikuminister)
Marek Põder – majandusminister

10. juunil 2008 võttis Asutav kogu vastu “Oma Riigi” Riigikogu valimisseaduse ja põhiseaduse

Enne sügisesi Riigikogu valimisi peab Asutav Kogu välja töötama "Oma Riigi" Põhiseaduse ja Riigikogu valimisseaduse.
8.aprillil toimus direktori vastuvõtt Asutava Kogu liikmetele.

Asutava Kogu esimees Anna Vandel määras ametisse juhatuse liikmed koosseisus:

Alli-Liis Vandel - I abiesimees
Gert Paabut - II abiesimees
Angela Sander - sekretär
Maria Indermitte - abisekretär

Enim hääli kogus Peeter Laur. Direktori käskkirja nr.56 alusel tehti korraldus "Oma Riigi" Asutava Kogu liikmel Peeter Lauril läbi viia Asutava Kogu esimehe valimised. Esimeheks valiti 7.aprillil 2008.a. Anna Vandel.

4.aprillil toimusid Asutava Kogu valimised. Valimisteks moodustati valimiskomisjon koosseisus: Kari Kask (esimees), Taavi Kibur ja Siim Külaots. Asutavasse Kogusse esitas kandidatuuri 21 "Oma Riigi" kodanikku. Valimistel osales 259 inimest. Valimisprotsent oli ~ 71,2 %. Valimistulemuste põhjal valiti Asutava Kogu liikmeteks alljärgnevad kandidaadid:

1. Peeter Laur
2. Anna Vandel
3. Alli-Liis Vandel
4. Kersti Lohu
5. Angela Arder
6. Gert Paabut
7. Maria Indermitte
8. Angela Sander
9. Kerli Hiiemäe
10. Joonas Pärna
11. Mari Varner

Noored arutasid maalt lahkumise põhjusi

Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumi "Oma riigi" lapsministrid esindasid Pärnumaad üleriigilisel noortekonverentsil "Õnn elada maal", kus otsisid vastust küsimusele, kuidas peatada noorte massilist lahkumist maalt pärast õpiperioodi.

Kärdlasse olid selle üle arutlema kutsutud üle Eesti maavanemad, omavalitsusliitude esindajad, noorteühendused. Teiste seas võttis sõna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Algatus tuli Hiiumaalt, mis kahe viimase rahvaloenduse vahelisel ajal on kaotanud viiendiku oma elanikkonnast, põhjuseks töökohtade suundumine (rohkem avalikus sektoris) ääremaadelt pealinna ja sündimuse vähenemine. Ometi on noorte maapiirkondadest lahkumine suurematesse linnadesse peale õpiperioodi üleriigiline probleem. Ühes sellega väheneb omavalitsuste maksubaas, nõrgestades kohalikke võimalusi teenuste pakkumisel. Elanike koondumine ühte piirkonda on küsitav riigikaitse seisukohast.

Hiidlased loodavad, et konverents tõstab üleriigilisse päevakorda riigi arengu tähtsa probleemi: noorte võimalused töö- ja elukoha loomisel väljaspool suurlinnu, mis noored kodukohta tagasi tooks. Maakondi kutsuti üles korraldama samal teemal debatte kodukohas.

Vastust otsiti küsimustele, kas maanoored tunnevad puudust omavahelisest suhtlemisest ning kas noortekogude töö peaks olema tõhusam, milline on noorte arvates see võtmesõna, millega võiksid tegelda otsustajad nii kohalikul kui riigi tasandil.

Pärnumaad esindasid konverentsil Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumi õpilased Angela Arder, Alli-Liis Vandel ja Gert Paabut ning "Oma riigi" projektijuht Tarvi Tasane.
Töötubades arutasid noored oma seisukohti seoses hariduse ja harituse, kodukoha maine, koostööga noorte vahel ning töövõimalustega maapiirkondades.

Tasane rääkis, et piirkonniti on noorte probleemid erinevad. Ühe maal elamise miinusena märgiti, et maal on kallim elada kui linnas. Poes on toit kallim, paljud asjad ja teenused tuleb osta linnast, mis tähendab kütuse- ja ajakulu, kallis on ülal pidada väikseid kolhoosiaegseid ja nüüd renoveerimist vajavaid kortermaju.

"Ärgitati noori trampima koduvallavalitsuse ja -volikogu ukse taga küsimusega, millal ja mida nad teevad, et noored kodukohta tagasi tuleksid," kirjeldas Tasane.

Hariduselus pidasid noored oluliseks väiksemaid klasse, õpetajate loovat suhtumist ja individuaalset lähenemist õpilasele. Noored leidsid, et parim reklaam kodukohale on õnnelikud kodanikud. Ääremaa elanikud vastutavad selle eest, millised sõnumid kodukohast jõuavad meediasse. Et valdama jääks positiivne sõnum, pidasid noored oluliseks reklaamida kodukoha eripära.

Koostöö tihendamiseks arvati, et tuleks moodustada maapiirkonnast lahkunud noorte võrgustik, muuta noorteühendused laiahaardelisemaks ja ergutada maakonnanoorte omavahelist kasinat suhtlemist õpetaja- ja õpilasvahetuste, õpilasmalevate ja maakondlike noorteportaalide abil.

Töövõimaluste mitmekesistamise hoobadena tõid noored välja koolinoorte tööbörsi-portaali ja maakohaga seotud stipendiumide loomise, kaugtöövõimaluste arendamise, maapiirkonna ettevõtjatele maksusoodustuste kehtestamise ja karjäärinõustamise. Olulise hoovana nimetati võrdsemaid palku, sest just kõrgema palga pärast paljud noored pealinna siirduvadki.

Konverents oli pühendatud Eesti Vabariigi 90. ja Kärdla 70. aastapäevale ning oli Hiiumaa kui Eesti maavanemate koostöökogu eesistuja perioodi peasündmus.

"Pärnu Postimees"04.04.2008
Anu Jürisson, reporter

27. –28. märtsil toimus Hiiumaal Kärdlas noortekonverents "Õnn elada maal".
Pärnumaad esindasid konverentsil Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumi õpilased Angela Arder, Alli-Liis Vandel ja Gert Paabut ning "Oma Riigi" projektijuht Tarvi Tasane.

Konverentsi esimesel päeval toimusid arutelud avatud ruumi meetodil kõikidest maakondadest kohale sõitnud noortele ja noorsootöötajatele. Samal ajal tutvusid maakondade arendusjuhid Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatava Läänemere strateegiaga ning riikliku kaevude programmiga. Maasekretärid aga kohtusid Käina Vallavalitsuse tööga ja Emmaste Kaugtöökeskusega.

Kõik konverentsil osalejad kogunesid õhtuks Kärdla kohvikusse "Rannapaargu", kus toimus maavanemate koordinatsiooni üleandmine Hiiu maavanemalt Ida-Virumaa maavanemale. Üllatusesinejatena astus üles maavanematest koosnev rahvamuusikaansambel. Päeva lõpetasid etteasted Hiiumaa noortelt tantsijatelt ning noorte "Euroopa Klubi".

28. märtsil jätkus noortekonverents Kärdla Kultuurikeskuses, kus teiste seas astus üles ka haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ettekandega "Haritud noored maale". Huvitav oli Kärdla Ühisgümnaasiumi direktori Ivo Eesmaa ettekanne teemal "Harimatus peletab maalt". Konverentsil räägiti ka haridusalastest valikutest, palkadest ja töö leidmise võimalustest, noorte karjääri planeerimisest, kaugtöö võimalustest Eestis ning tehti kokkuvõtteid eelmise päeva töötubadest.

Konverentsil püstitatud eesmärk oli maavanematele, haridusministrile ja arendustöötajatele anda edasi noorte sõnum, et kuivõrd hea on elada maal. Millised on maakohtade noorte mured ja rõõmud ning millega võiksid noorte arvates tegeleda otsustajad nii kohalikul kui ka riigi tasandil.

Tarvi Tasane

Pärnu-Jaagupi ja Surju lapsed pidasid videotundi

Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumi 9.a klassi esindus ja Surju põhikooli õpilased pidasid 4. märtsil "Osaluskooli" projekti raames ühise videotunni kodanikuosaluse teemal. Tund toimus veebikaamera vahendusel ja Skype’i kasutades. Eesmärgiks oli leida probleeme koolis, kodukohas, noorte vaba aja veetmisel ja pakkuda välja lahendusi.

Tund otsustati pidada kahe kooliga koos, sest mõlemas koolis on "Oma riik" – projekt, kus koolile on kohandatud Eesti Vabariigi mudel. Surju põhikooli "riik" pidas oma 3. aastapäeva 22. veebruaril, samal ajal kuulutas "Oma riigi" välja Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumi. Surju kooli riik tunnustas Pärnu-Jaagupi riiki ja vastupidi. "Oma riigi" idee autor on mõlema kooli direktoriks olnud Lembit Rebane.

Kahe kooli ühine ühiskonnaõpetuse tund oligi planeeritud kahe e-riigi toimimisest ja koostööst. Videotunnis osalejad vaagisid koolielu probleeme ja nende lahendamise võimalusi, näiteks kuidas kergendada laste koolikotti. Õpilased tegid kokkuvõtte noorte küsitlusest vaba aja veetmise soovide ja võimaluste kohta. Selgus, et kahe kooli probleemid on sarnased: Surju noored tunnevad suurt puudust noortekeskusest ja Pärnu-Jaagupi õpilasi ei rahulda nende noortekeskuse lahtiolekuajad, kaugemal elavate perede lastel on raske jõuda huviringidesse.

Surju põhikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Liis Virkuse sõnade järgi oli kõige rõõmustavam kuulda, et noored olid valmis oma väljatoodud probleemidele ise lahendusi otsima.

Töörühmad asuvad ette valmistama tegevuskava kitsaskohtade lahendamiseks, toetust loodetakse saada vallavalitsuselt ja/või Pärnu maavalitsuselt, Eesti riigi fondidelt ja Euroopa Liidu struktuurifondidest. Noored olid valmis projekte kirjutama ja korjanduse tegema.

Lähemal ajal kohtuvad õpilased vallavalitsusega, kus noored oma soovidega lagedale tulevad. Siis selgub ka töörühmade parim, konkursile saadetav osalusidee.

"Pärnu Postimees" 07.03.2008
Karin Klaus, reporter

Märtsikuu jooksul valmistus Ajutine Valitsuse Asutava Kogu valimisteks.

Pärnu-Jaagupi kool lõi Oma Riigi

Tänane koolipäev Pärnu-Jaagupi Gmnaasiumis algas Oma Riigi väljakuulutamisega koolimuuseumi õuel, kus sinimustvalge lipu heiskasid Marek Kaldmäe 10. ja Taavi Fuchs 11. klassist ning iseseisvusmanifesti luges ette Tani Kirt 10. klassist.

Ajutise valituse ülesandeid asus täitama õpilaskogu, mida peaministrina juhib Angela Arder abituuriumiklassist.

Suursündmuse jätkuks algasid kella 13 paiku presidendi (gümnaasiumi direktor Lembit Rebane) ja peaministri vastuvõtt ja kätlemistseremoonia, kus kooliperele lisaks on osalema kutsutud külalised ehk endised õpetajad, koolijuhid, Halinga vallavalitsuse ja volikogu liikmed ning esindused valla lasteasutustest. Sõnavõttude ja lühikese kontserdi järel saab iga osaline tükikese riigipirukast.

Omariikluse projekti vedaja õpetaja Tarvi Tasane ütles, et idee tõi kooli äsja ametisse astunud koolidirektor Lembit Rebane. "Ideaalis toimiks Oma Riik kui mudel Eesti Vabariigist," selgitas ta. "Õpilaste kaasamine koolielu juhtimisse sellisel kujul on ennast õigustanud Surju põhikoolis, kus täna tähistatakse omariikluse kolmandat aastapäeva."

Tasane loendas, et järgnevatel kuudel töötab ajutine valitsus välja valimisseaduse ja valmistub asutava kogu valimisteks. Moodustuvad erakonnad, kes asuvad kihutustööd tegema. Kui parlament on valitud, omandavad võitnud erakonnad õiguse moodustada valituse ja algatada põhiseaduse koostamise.

"Pärnu Postimees" 22.02.2008
Silvi Kanošina, reporter

Peale "Oma Riigi" väljakuulutamist toimus peaministri ja presidendi (kooli direktori) kätlemistseremoonia ja vastuvõtt. Vastuvõtule olid kutsutud kõik kooli õpilased ja töötajad, endised õpetajad, direktorid, vallavalitsuse ja –volikogu liikmed ning valla lasteasutuste esindused. Vastuvõtul toimus väike kontsert, sõna said president, peaminister ja vallavanem. Kõigile vastuvõtul osalejatele pakuti tükike "riigipirukat".
Väljakuulutamine toimus Eesti Vabariigi 90. juubelile pühendatud lipuheiskamistseremoonial. Samas loeti ette 10.klassi õpilase Tani Kirdi poolt Iseseisvusmanifest, nii nagu seda tehti 24.veebruaril 1918.a. Eesti Panga hoones ja peaministriks sai Konstantin Päts.

"Oma Riik" loodi 22.veebruaril 2008.a., kui õpilasesindus "Me-Te-Or" nimetati direktori käskkirjaga ümber Ajutiseks Valitsuseks.

Ajutise Valitsuse koosseis oli järgmine:

Angela Arder - peaminister
Anna Vandel - haridus- ja teadusminister
Margus Kallaste - justiitsminister
Priit Tammis - kaitseminister
Kersti Lohu - keskkonnaminister
Getter Voolaid - kultuuriminister
Mari Varner - majandus- ja kommunikatsiooniminister
Karina Kotkas - rahandusminister
Raili Aarna - rahvastikuminister
Gert Paabut - siseminister
Karmen Umbsar - sotsiaalminister
Alli-Liis Vandel - välisminister

"Oma Riigi" idee tuli kooli uue direktori Lembit Rebase poolt.
Tähtis teada
Dokumendid
Koolimaja
Õppetöö
Huvitegevus
Huvitav
Projektid
Viited

Oleme ühinenud haridusprogrammiga "Ettevõtlik Kool"

Programmi rahastab

Projekti Pärnumaa koordinaator

Pärnu-Jaagupi Põhikool, Kooli 3, Pärnu-Jaagupi, 87201, Pärnumaa, telefon +372 44 97 155, e-post pjkool@halingavald.ee. Kõik kontaktid.
Pärnu-Jaagupi Põhikool ei vastuta väljaspool domeeni pjkool.ee avaldatud materjali eest.
Kooli Facebooki kontol (www.facebook.com/www.pjkool.ee) vastutab kool vaid enda poolt postitatud materjali eest.
Kõikide materjalide autoriõigused kuuluvad nende seadusjärgsetele omanikele. Kasutamine palun kooskõlastada.